Meediakajastused

Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu võitles välja oma koha päikese all

2000. aasta augustis oli Põlva linnavalitsuse tollases saalis ärev õhkkond – poolsada inimest olid tulnud kokku, et asutada Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu (PHLÜ).

Ärevuseks oli ka põhjust, sest isegi 30. augustil, mil hoiu-laenuühistu asutamiskoosolek aset leidis polnud veel kindel, kas ühistu üldse asutatud saabki. Ja seda vaatamata sellele, et algatusgrupp oli 16. augustil Ere Kürsa notaribüroos sõlminud Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu asutamislepingu. Kõige suurem probleem oli vajamineva 200 000 krooni suuruse osakapitali kokkusaamine. Õnneks panid siinkohal põllumehed oma toeka õla alla: Põlvamaa Talupidajate Liit pani osakapitaliks 60 000 krooni ning Põlva Teraviljaühistu tuli osanikuks 92 000 krooniga.

Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu juhatuse esimees Helle Virt on takkajärgi toonasele taluliidu juhile Janno Rüütlele kui teraviljaühistu eesotsas olnud Toomas Tobrelutsule tänulik, öeldes, et ilma nende otsuseta oleks jäänud hoiu-laenuühitu sündimata. Ülejäänud pea poolsada osanikku panid ülejäänud raha kokku ning kolm kuud hiljem avas hoiu- laenuühistu endises Maapanga hoones oma väikese büroo.

Idee põllumeestelt

Tegelikult sündiski ühistu ideee siinse taluliidu juhtide seas. Endine Põlvamaa Talupidajate Liidu esimees Allan Nutov meenutas, et ühistut sundis looma väga eluline vajadus. “Meenutame 2000. aastat. Piimakriis, kus maksti kroon liitri eest oli lõppemas ning kõik pangad vaatasid põllumehi kui seltskonda, kelle eest tuleb raha võimalikult kaugemale peita,” meenutas Nutov. “Samas oli põllumeestel laenuraha hädasti tarvis.”

Ühistut julgustas tegema ka asjaolu, et algusaastatel, mil taluliidul raha rohkem, laenas mõnikord ka liit oma liikmetele aeg-ajalt väiksemaid summasid. Kuna aga see polnud kooskõlas liidu põhikirjalise tegevusega, siis tuligi mõte teha oma väikene pank.

Eksib see, kes arvab, et ühistu algusaastad möödusid valu ja vaevata. Oli palju vaidlusi ning mis seal salata ka solvumisi. Alustama pidi sisuliselt nullist, sest eeskuju polnud võtta kusagilt. Eestis tegutses küll veel kümmekond hoiu-laenuühistut, kuid enamik neist oli asutatud möödunud kümnendi algul, mil oli vaja arveldada sohvooside-kolhooside osakutega. “Teist korda ma sellist tööd enam ette ei võtaks,” oli Helle Virt takkajärgi kindel. Esimesel aastal töötas Virt ühistus isegi ühiskondlikel alustel, kuid juhatuse esimehe hinnangul ei saa sellist tööd ikkagi tasuta teha. “Ma vastutan ju inimeste raha eest,” sõnas ta.

Nullist alustamise plussiks

Ühistu nõukogu esimeesUno Silberg peab aga asjaolu, et PHLÜ-l tuli alustada suisa nullist isegi plussiks, kuna ühistul polnud neid probleeme, mis oli põllumajandusreformi järgsetel hoiu-laenuühistutel. “Kui vaadata, kuidas on nii riiklikul tasandil kui krediidiasutuste poolt hoiulaenuühistutele vastu töötatud, siis võib väita, et meie ühistul on isegi üle ootuste hästi läinud,” rääkis Silberg.

Tema sõnul “lõhuvad” ju hoiu-laenuühistud monoliitsena tunduvat pangandusmaastikku kui ka tekitavad omajagu segadust majandusinimeste seas. “Ega koolides ju Eesti ühistegelisest rahandusest midagi ei räägita, mistõttu on kõigil majandusinimestel hoiu-laenuühistu koha peal ajus naerukoht,” lisas ta.

Vaatamata sellele on maakonnas hoiu-laenuühistu omaksvõetud. Kunagise poolesaja liikme asemel on ühistus praegu 305 liiget ning seal on hoiustatud 2 miljonit krooni. Samuti on Maaelu Arengu Sihtasutus eraldanud hoiu-laenuühistule 1,3 miljonit krooni edasilaenamiseks. Ühistul on laenuportfellis 180 laenulepingut, ühtekokku 3,6 miljonit krooni ulatuses. Põlvamaa inimeste ja firmade kommertspankadest laenatust kogusummast moodustab see laias laastus sajandiku.

Ühistegeline rahandus Eestis

Eesti ühistegeline pangandus sai alguse 1902. aastal. 1939. aastal kuulus 52 protsenti Eesti pangandusturust ühistulistele pankadele ja kreedidiühistutele. 1940ndatel aastatel ühistegevus likvideriti ning ajalooline järjepidevus katkes enam kui pooleks sajandiks.

1992-1993. aastal hakati põllumajandusreformijärgselt taaslooma hoiu-laenuühistuid, millest paljud ei suutnud ennast aga ära majandada. Praegu tegutseb Eesti kümmekond hoiu-laenuühistut, millest suuremad on Kambja, Kehtna, Leie, Loo Lääne ja Põlvamaa Hoiu- laenuühistud.

Allikas: “Ühistud Eestis täna ja homme”

Põlvamaa Hoiu-laenuühistu

16.augustil 2000 sõlmis algatusgrupp, kuhu kuulusid Toomas Tobreluts, Janno Rüütle, Allan Nutov, Tiit Mähar, Helle Virt, Põlva Talupidajate Liit ja Põlva Teraviljaühistu Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu asutamislepingu.

PHLÜ nõukogu:

Esimees: Uno Silberg, dr (maj) TÜ ja EPMÜ õppejõud Ester Tuiksoo, minister (volitused peatatud alates 29.03.2004) Sally Pukk, õigusbüroo juhataja Illas P. S. OÜ Janno Rüütle, Põlvamaa Põllumeeste Liidu juhatuse esimees, Lutsu talu peremees Toomas Tobreluts, põllumajandusettevõtja

PHLÜ juhatus:

Helle Virt, Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu juhatuse esimees, tegevjuht Tiiu Rüütle, Põlvamaa Põllumeeste Liidu tegevdirektor Arno Tamm, Tõru talu peremees

Allikas: PHLÜ

Sander Silm, ajaleht Koit 17.08.04

Põlvamaa hoiu-laenuühistu asub nüüdsest kesklinnas

Augustis kuue aastaseks saav Põlvamaa hoiu- laenuühistu kolis hiljuti Põlva kesklinna saja aasta vanusesse ärihoonesse, asukohaga Kesk tänav 12.
“Meie eesmärk oli saada ruumid võimalikult kesklinna ja nüüdseks on see täitunud. Siin on palju lahedamad ja kliendisõbralikumad töötingimused ning pinda on kaks korda rohkem kui endises Maapanga majas, Kesk 39. Näiteks paiknes vanas kohas klienditeenindus ilma aknata koridoris. Seal ei olnud ruumi isegi vajaliku mööbli paigutamiseks. Majas Kesk tänav 12 saime klienditeeninduse väga kompaktselt paigutada. See on igati vastuvõetav klientidele ja ka kliendi- teenindajatele. Kuna asume kesklinnas ja esimesel korrusel, siis oleme inimestele paremini kättesaadavamad.” lausus ühistu juhatuse esimees Helle Virt.

Ühistus on asjaajamine kiirem kui pankades Virt peab hoiu-laenuühistu edu aluseks hoiustajaid. Kui on hoiustajaid, siis on võimalik ka laene väljastada. “Meil on pankadega võrreldes soodsamad hoiustamis- tingimused. Inimesed teenivad meil raha hoiustades kordi rohkem kui pankades. Tähtajalise hoiuse intress aastas on kuus protsenti. Teiseks saab inimene ühistust raha laenates kergema vaevaga oma probleeme lahendada. Laenu saab vahendite olemasolul kätte suhteliselt kiiresti. Asjaajamiseks kulub ainult nädal. Pangas võib kuluda selleks rohkem aega. Aga meie tunneme oma liikmeid ja laene väljastame ainult Põlvamaa HLÜ liikmetele. Tarbimislaenu laenuintress ühistus on kakskümmend protsenti aastas laenujäägilt. ” rääkis ühistu juhatuse esimees Helle Virt.
Jõudsasti on kasvanud ka hoiu-laenuühistu liikmeskond.
“Me asutasime ühistu 30. augustil 2000. aastal 200 000 krooni ja 50 liikmega. Sama aasta oktoobris äriregistrisse kandmisel oli liikmeid juba 70, aasta tagasi aga 373. Praegu on liikmeid 440 ja kaugel see 500 liikme piirgi on. Aga liikmete arvu suurendamine ei ole omaette eesmärk. Peamine on ikkagi oma liikmeid hästi teenindada ja lahendada nende probleemid,” märkis Virt.

Ühistu plussideks on turvalisus ja probleemide kiire lahendamine.
Ühistul läheb üha paremini ja paremini. Visa töö tulemusena on 200 000 kroonine bilansimaht kasvanud kümne miljoni kroonini. Osakapitali suurus on praegu 1,4 miljonit krooni. Antakse tööd neljale inimesele, nii et on loodud ka uusi töökohti. Osakud on liikmete vahel küllaltki ühtlaselt jaotunud, kõige väiksem on 500 krooni ja kõige suurem 30 000 krooni, ning igal ühel on üks hääl.
Liikmeskonnast on ca sada inimest hoiustajad ja 300 laenajat.
“Anname peamiselt tarbimislaene, alates väga pisikestest summadest, näiteks 3000 kroonist. Keskmise laenu suurus on 34 000 krooni. Aga meie klientideks on veel oma äritegevust alustavad ettevõtjad, FIE-d – need kes pangast laenu ei saa, kuna neil ei ole veel pangakonto näol positiivset ajalugu ette näidata,” lisas Virt.
Ta peab ühistu plussideks turvalisust, abi kättesaadavust ja probleemide kiiret lahendamist.

Allikas: Raivo Sihver, Põlvamaa ajaleht Koit, 22. juuli 2006

Nobeli preemia võinuks Põlvasse tulla
HEIMAR LENK
Riigikogu liige,
Maaelu komisjon

Kui loed tänavuse Nobeli rahupreemia seletuskirja, tõmbad tahtmatult parralleeli Põlvaga. Kohalik hoiu-laenuühistu on kui ülemaailmse austuse osaliseks saanud Bangladeshi suurpanga tilluke koopia.

Populaarsed külarahva pangad
1976. aastal asutatud Grameen Bank ehk eesti keeli tõlgituna külapank, võitis rahupreemia miljonite inimeste vaesusest välja aitamise eest. Nagu Põlva Hoiu-laenuühistu, hakkas ka bengali keeles teenindav külapank, andma väikese äritegevuse alustamiseks väikseid laene just nimelt maainimestele. Klientideks said talumehed või nende naised, kes suurte pankade laenudest vaid und võisid näha, sest nende sissetulek ja varandus olid tagatiseks liiga väikesed. Külapangast kasvas välja rahvusvaheline mikrokrediidi süsteem, mida tänaseks kasutavad miljonid inimesed, et alustada oma tagasihoidlikku äritegevust, millega peret üleval pidada.
Ka Põlvamaa Hoiu-laenuühistust võetud laen on saanud sadadele maaperedele iseseisva ettevõtluse stardikapitaliks. Tagasihoidliku rahaga, millist suured pangad ei vaevugi vormistama, saadakse lävepakust üle ja astutakse iseseisva ettevõtjana ärimaailma avatud uksest sisse. Ühistu juhatuse esinaine Helle Virt täpsustab, et edasine edu oleneb juba laenuvõtja enda tarkusest ja tarmukusest.
Bangladeshi külades moodustatakse raha saamiseks väikesed rühmad, kus laen antakse küll igale rühma liikmele eraldi, kuid lõppkokkuvõttes vastutab tagasimaksmise eest kogu rühm tervikuna. Enne kui vanad võlad klaaritud, uut laenu ei saa. Vastastikuse usaldamise süsteem on aastakümnete jooksul taganud külapangale ligi saja protsendilised tagasimaksed.
Sama distsiplineeritud on Põlvamaa Hoiu-laenuühistu liikmed. Sisekontroll on äärmiselt tugev, sest viimane kui liige on eluliselt huvitatud kogu ühistu raha heast käekäigust. Seda kinnitab ka asjaolu, et hoiu-laenuühistud on ära teeninud oma liikmete väga kõrge usalduse. Põhjusel, et toimib ülimalt tugev sotsiaalne sisekontroll pole kümne aasta jooksul ükski Eesti üheksast ühistust pankrotti läinud. Küll on aga rahandusmaastikult kadunud rohkem kui 30 kommertspanka ja viinud kaasa miljardeid kroone lihtrahva säästusraha.
Nobeli laureaadi, 66 aastase majandusteadlase Muhhamad Yunusi geniaalsus seisneb selles, et ta avastas, kuivõrd tähtsad on väikesed, vaid mõne tuhande kroonised laenud inimeste elujärje parandamiseks. Inimesed, kel varem puudusid vahendid normaalseks eluks, said laenu abil osta lehma, kelle piima müüa või hankida toorainet, millest kaupu valmistada. Sel viisil suutis lõviosa laenajaist jalad alla saada ning esialgse laenu tagasi maksta, et siis järgmist võtta.

Põlvamaa ettevõtlust toetamas
Samuti võib Põlvamaa Hoiu-laenuühistut pidada maakonna ettevõtluse üheks arengumootoriks, mille abil on käivitatud hulk väikeettevõtteid. Tänu hoiuste kõrgele intressile ja väikelaenude kiirele kättesaadavusele, on ühistu muutunud kodukandi inimeste materjaalse heaolu tõstjaiks. Mis aga eriti hea, jätavad ühistud hoiustatud raha kohapealsesse ringlusesse, toetades sellega taas kohalikku ettevõtlust.
Helle Virt vaatab asjale veelgi laiemalt ja rõhutab ühistuliste rahaasutuste rahvuslikku tähtsust, sest nende tegevusest võidab ennekõike riik ise. Ühisraha asutused toetuvad oma tegevuses eranditult vaid eesti kapitalile, mitte aga välisinvesteeringuile, nagu see suure osa pankade puhul on. Seega jääb ühistute kasum, erinevalt pankade omast, kogu ulatuses kodumaisesse raharinglusse. Hoiu-laenuühistuil on õnnestunud aeglustada rahvusliku rikkuse väljavoolu Eestist. Nad on loonud pankadele alternatiivse raharingluse ja taasloonud rahvusliku panganduse. Sümboolselt võiks neid pidada ka ainsaiks rahvuslikul kapitalil tegutsevaiks pankadeks. Nii töötavadki maakera eri pooltel kaks teineteisega sarnast pangakontorit. Nad mõlemad aitavad tavalisel inimesel ettevõtlusse astuda ja selle kaudu perekonnale majanduslikult jalgu alla saada.
Kui pakkuda finantsvahendeid lihtsatele inimestele neile vastuvõetaval ja mõistlikul moel, võivad miljonid lihtinimesed oma miljonite väikeste püüdlustega luua maailma suurima arenguime. Selline on üks Muhamad Yunusi mõtteid, millest lähtudes tema pank tegutseb. Pole vist liialdus, kui samade sõnadega iseloomustada ka Põlvamaa Hoiu-laenuühistu tegevuse üllaid eesmärke.

Allikas: Põlvamaa ajaleht Koit, 7. november 2006