Põhikiri

1 ÜLDSÄTTED
1.1 Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu (edaspidi “ühistu”) ärinimi on: Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu. Ärinime lühendvorm on Põlvamaa HLÜ.
1.2 Ühistu tegevuspiirkonnaks on Põlva maakonna Põlva linna, Põlva, Laheda, Kanepi, Valgjärve, Kõlleste, Vastse-Kuuste, Ahja, Mooste, Räpina, Veriora, Orava, Värska, Mikitamäe valla ja Võru maakonna Võru ja Lasva valla, Valga maakonna Otepää valla ja nendega piirnevate kohalike omavalitsusüksuste haldusterritoorium. Ühistu asukoht on Põlva linn, 63308 Põlva maakond Eesti Vabariik.
1.3 Ühistu on füüsiliste ja juriidiliste isikute hoiundus-, arveldus ja laenundusalaseks teenindamiseks loodud finantseerimisasutus. Ühistu eesmärk on tööhõive ja ettevõtluse arendamine tegevuspiirkonnas ühistegevuse kaudu. Ühistu on asutatud ja tegutseb tulundusühistuna Eesti Vabariigi õigusaktide ja käesoleva põhikirja alusel.
1.4 Ühistu põhitegevusalaks on liikmetele hoiu-, arveldus- ja laenualaste teenuste osutamine, sealhulgas:
1.4.1 rahaliste vahendite hoiustamine.
1.4.2 laenude andmine ulatuses, mida lubavad hoiu-laenuühistu seaduses toodud usaldusnormatiivid.
1.4.3 ülekannete ja väljamaksete sooritamine ühistus peetavatelt hoiukontodelt
1.4.4 hoiukontodele tulevate ülekannete ja sissemaksete vastuvõtmine.
1.5 Muud tegevusalad:
1.5.1 Väärtpaberite müük, ost ja muud nendega sooritatavad tehingud.
1.5.2 Varakappide ja seifide üürimine.
1.5.3 Nõustamine finants-majandusalastes küsimustes.
1.5.4 Vahendusteenuste osutamine laenuressursi vahendamisel institutsionaalsete investorite kaasamiseks.
1.5.5 Välissularaha ost ja müük.
1.5.6 Rahaliste vahendite paigutamine ettevõtlusse nii kodu kui välismaal.
1.5.7 Alla kuuekuuliste kursuste, seminaride ja õppepäevade korraldamine ning konsultatsiooniteenuste osutamine.
1.5.8 Vara ost-müük ja rentimine ja muul kasulikul viisil ettevõtluse arendamiseks varade soetamine.
1.5.9 Oma liikmetele nende põhitegevuse toetamiseks vahendustegevuse korraldamine.
1.5.10 Kindlustusteenuste vahendamine, kindlustusalaste konsultatsioonide osutamine.
1.6 Majandusaasta on kalendriaasta.

2 ÜHISTU LIIKMED
2.1 Ühistu liikmeks võib olla iga ühistu tegevuspiirkonnas alaliselt elav või kinnisasja omav füüsiline isik ja tegevuspiirkonnas asuv eraõiguslik juriidiline isik. Ühistu liikmeks ei saa olla riik, kohalik omavalitsus ega avalik-õiguslik juriidiline isik.
2.2 Ühistu liikmeks astuja võetakse ühistu liikmeks juhatusele esitatud kirjaliku avalduse alusel.
2.3 Ühistu liikmeks astumisel tuleb tasuda sisseastumismaks füüsilisel isikul 100 krooni ja juriidilisel isikul 500 krooni ning osamaks.
2.4 Osamaksu alammääraks füüsilisel isikul on 500 krooni ja juriidilisel isikul 1 000 krooni. Osamaks peab olema tasutud hiljemalt ühe nädala jooksul liikmeks vastuvõtmise päevast arvates. Liige võib soovi korral juhatuse otsuse alusel oma osamaksu suurendada.
2.5 Ühistu liikmeks vastuvõtmise otsustab nõukogu ühe kuu jooksul avalduse esitamise päevast arvates.
2.6 Liikmeks astuja loetakse ühistu liikmeks vastuvõtmisotsuse tegemise päevast. Ühistu liikmele väljastatakse ühistu liikme kaart.
2.7 Ühistu liikmel on õigus juhatusele esitatud kirjaliku avalduse alusel ühistust välja astuda, kui tal ei ole ühistu ees kohustusi.
2.8 Nõukogu otsustab liikme väljaastumisavalduse rahuldamise ühe kuu jooksul, tehes kindlaks väljaastunud liikme ja ühistu vastastikused varalised õigused ja kohustused.
2.9 Ühistu liige arvatakse ühistust välja:
2.9.1 Tema surma korral.
2.9.2 Juriidilise isiku lõpetamisel.
2.9.3 Kui ta ei vasta hoiu-laenuühistu seaduses või käesolevas põhikirjas sätestatud tingimustele.
2.9.4 Juriidilise isiku ühinemisel, kui tema õigusjärglane ei esita liikmeks astumise avaldust või ei vasta seaduses ja käesolevas põhikirjas sätestatud tingimustele.
2.9.5 Kui ta ei täida ühistuseaduses, hoiu-laenuühistu seaduses ja käesolevas põhikirjas sätestatud kohustusi.
2.10 Liige loetakse ühistust väljaastunuks või väljaarvatuks nõukogu vastava otsuse tegemise päevast arvates.
2.11 Surnud liikme liikmeksolek lõpeb tema surmapäeval.
2.12 Päevast, mil liige loetakse ühistust väljaastunuks või väljaarvatuks, lõpevad tema liikmelisusest tulenevad mittevaralised õigused ja kohustused.
2.13 Väljaastunud liikme varalised õigused ja kohustused lõpevad hoiu laenuühistu seaduse paragrahvis 19 sätestatud korras.
2.14 Ühistust väljaarvatud liikme varalised õigused ja kohustused lõpevad hoiu laenuühistu seaduse paragrahvis 20 sätestatud korras.
2.15 Ühistu liikmel on õigus:
2.15.1 Osa võtta üldkoosolekust.
2.15.2 Valida ja olla valitud ühistu juhtimis- ja kontrollorganitesse.
2.15.3 Saada teavet ühistu tegevuse tulemuste kohta 2 nädala jooksul enne üldkoosolekut ühistu juhatuse asukohas.
2.15.4 Saada osa ühistu liikmetele jaotatavast kasumist.
2.15.5 Astuda ühistust välja ja võõrandada tasutud osamaks.
2.15.6 Ühistust väljaastumisel või väljaarvamisel saada tagasi osamaks ühistuseaduses ja käesolevas põhikirjas sätestatud korras.
2.15.7 Kasutada teisi käesolevas põhikirjas ja ühistuseaduses sätestatud õigusi.
2.16 Ühistu liige on kohustatud:
2.16.1 Täitma käesolevast põhikirjast ja Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevaid kohustusi ning ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid.
2.16.2 Tasuma käesolevas põhikirjas sätestatud suuruses ja korras osa- ja sisseastumismaksu.
2.17 Ühistu ja tema liikme varaline vastutus:
2.17.1 Ühistu vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.
2.17.2 Ühistu liige ei vastuta ühistu kohustuste eest. Kui ühistu liige ei ole osamaksu täielikult tasunud, vastutab ta ühistu kohustuste eest tasumata osamaksu ulatuses.
2.18 Ühistu juhatus peab liikmete nimekirja, millesse kantakse liikme nimi, liikmeks astumise aeg, elu- või asukoht, isiku- või registrikood, tasutud osamaksu suurus ja selle tasumise aeg, andmed osamaksu võõrandamise ja tagastamise kohta, andmed liikme väljaastumise või väljaarvamise kohta.
2.19 Juhatus edastab ühistu teated liikmetele kirjalikult liikmete nimekirjas märgitud aadressil.

3 ÜHISTU VARA JA OMAKAPITAL
3.1 Ühistu vara tekib ühistu liikmete osamaksudest ja muudest maksetest, ühistu tegevusest saadavast tulust ning muudest laekumistest.
3.2 Osakapital moodustub ühistu liikmete poolt tasutud rahalistest osamaksudest.
3.3 Osakapitali suurus on 2 000 000 krooni. Ühistu netovara peab tegutsemise igal ajahetkel vastama osakapitalile.
3.4 Ühistu paigutab vähemalt 10 % kaasatud hoiustest likviidse hoiusena mõnda Eesti krediidiasutusse.
3.5 Kasumi jaotamine. Kasum jaotatakse üldkoosoleku otsusega. Kasumi jaotamisel määratakse:
3.5.1 Eraldised kohustuslikku reservkapitali vähemalt 20% aasta puhaskasumist kuni reservfondi suurus on vähemalt pool osakapitalist. Kui reservkapital saavutab ettenähtud suuruse, peatatakse reservkapitali suurendamine kasumieraldistest.
3.5.2 Eraldiste määr muudesse sihtkapitalidesse ja reservfondidesse.
3.5.3 Dividendidena väljamakstava kasumiosa suurus ja jaotus.
3.6 Dividende jaotatakse selleks eraldatud kasumiosast võrdeliselt liikme osamaksu arvestuslikule nimiväärtusele.
3.6.1 Rahalise osamaksu arvestusliku nimiväärtuse määramisel arvestatakse tasutud osamaksu osalemise aega osakapitalis, kasutades aasta koefitsienti (osamaksu osalemise aastate arv jagatud ühistu tegevuse aastate arvuga).
3.7 Osakapitali suurendamine ja vähendamine toimub vastavalt hoiu-laenuühistu seaduses sätestatule. Osakapitali suurendamisel fondiemissiooni korral suurendatakse liikme osamaksu võrdeliselt tema osamaksu nimiväärtuse suurusele põhikirja punktis 3.6. sätestatu kohaselt.
3.8 Liikmelisuse üleandmine:
3.8.1 Liikmel on õigus liikmelisus üle anda teisele ühistu liikmele või kolmandale isikule, kes vastab hoiu-laenuühistu seaduses ja käesolevas põhikirjas liikmete kohta sätestatud tingimustele.
3.8.2 Liikmelisuse üleandmine registreeritakse juhatuse poole kehtestatud reeglite järele ühistu raamatupidamises juhatusele esitatud võõrandamislepingu alusel. 3.9 Osamaksu tagastamine:
3.9.1 Ühistust välja arvatud liikmele ja väljaastunud liikmele, kes ei ole oma liikmelisust üle andnud põhikirjas sätestatud korras, tagastatakse tema poolt tasutud osamaks kuue kuu jooksul liikme varaliste õiguste ja kohustuste lõppemise päevast arvates.
3.9.2 Osamaksu võib tagastada osade kaupa.
3.10 Osamaks väljaarvatud või väljaastunud liikmele tagastatakse põhikirja p.3.9 ettenähtud korras, kui ühistul on vara, mis ületab osakapitali ja reservkapitali.
3.11 Ühistu liikmel on juhatuse nõusolekul õigus osamaksu suurendada või vähendada.

4 ÜHISTU JUHTIMINE
4.1 Ühistu juhtimisorganiteks on liikmete üldkoosolek, volinike koosolek, nõukogu ja juhatus.
ÜLDKOOSOLEK JA VOLINIKE KOOSOLEK
4.2 Kui ühistul on üle 200 liikme, valib üldkoosolek juhtimisorganiks volinike koosoleku, kelle pädevusse antakse põhikirjas määratud ulatuses üldkoosoleku tööfunktsioonid.
4.3 Üldkoosolek valib 20-50 volinikku volituste tähtajaga 5 aastat.
4.4 Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:
4.4.1 Ühistu ühinemise ja lõpetamise otsustamine.
4.4.2 Volinike valimine.
4.4.3 Volinike koosoleku pädevusse kuulub:
4.4.4 Põhikirja muutmine, täiendamine ja uue põhikirja vastuvõtmine.
4.4.5 Audiitori nimetamine, tema tasustamise aluste ja korra kehtestamine.
4.4.6 Nõukogu liikmete valimine, tagasikutsumine ning nende tasustamise aluste ja korra kehtestamine.
4.5 Laenukomitee liikmete valimine ja tagasikutsumine, nende tasustamise aluste ja korra kehtestamine.
4.5.1 Majandusaasta eelarve kinnitamine.
4.5.2 Liikmetele laenu andmise korra kehtestamine, sealhulgas ühele liikmele antava laenusumma piirmäära kehtestamine.
4.5.3 Majandusaasta aruande kinnitamine.
4.5.4 Revisjonikomisjoni liikmete valimine ja tagasikutsumine ning revisjoniaruande kinnitamine.
4.5.5 Juhatuse tegevusele hinnangu andmine.
4.5.6 Kasumi jaotamine, kapitalide ja reservide moodustamine.
4.5.7 Osakapitali suurendamine ja vähendamine.
4.5.8 Keskühistu ja teiste ühenduste liikmeks astumise otsustamine.
4.5.9 Teiste seaduses üldkoosoleku kompetentsi antud küsimuste otsustamine.
4.6 Käesolevas põhikirjas üldkoosoleku või volinike koosoleku pädevusse nimetamata küsimustes võib vastavalt üldkoosoleku või volinike koosoleku otsuse vastu võtta ainult juhatuse või nõukogu ettepanekul.
4.7 Korralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt 1 kord 5 aasta jooksul.
4.8 Volinike koosoleku kutsub juhatus kokku vähemalt 1 kord aastas, kuid hiljemalt viiendal kuul majandusaasta lõppemise päevast arvates.
4.9 Üldkoosoleku ja volinike koosoleku päevakorra määrab nõukogu.
4.10 Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus omal initsiatiivil või vähemalt 1/10 ühistu liikmete või vähemalt 1/3 juhatuse liikmete või revisjonikomisjoni või volinike koosoleku, nõukogu või audiitori nõudmisel kahekümne päeva jooksul avalduse saamisest. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõue tuleb esitada juhatusele kirjalikult näidates ära kokkukutsumise põhjuse.
4.11 Kui juhatus ei ole kahekümne päeva jooksul erakorralist koosolekut kokku kutsunud on ühistu liikmetel õigus pöörduda ühistu revisjonikomisjoni poole, kes kutsub koosoleku kokku 15 päeva jooksul, alates avalduse saamisest. Revisjonikomisjoni poolt selle nõude täitmata jätmise puhul on vähemalt 1/10 ühistu liikmetel õigus omal initsiatiivil erakorraline üldkoosolek kokku kutsuda.
4.12 Korralise üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab juhatus vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist, kusjuures kutses näidatakse koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord. Teade avaldatakse üleriigilise levikuga ajalehes.
4.13 Ühistu liikmel on koosolekul otsuse vastuvõtmisel üks hääl.
4.14 Ühistu liige võib hääleõigust kasutada esindaja kaudu volikirja alusel. Füüsilisest isikust ühistu liiget võib esindada teine ühistu liige, kusjuures ühistu liige võib üldkoosolekul volikirja alusel esindada kuni 5 ühistu liiget. Ühistu liiget võib volikirja alusel esindada ka teovõimeline lähikondne.
4.15 Ühistu liige ei saa osa võtta hääletamisest järgmiste küsimuste otsustamisel:
4.15.1 Ühistu nõue tema vastu ja tema vabastamine varalistest ja muudest kohustustest.
4.15.2 Tema väljaarvamine ühistust.
4.15.3 Tema ja ühistu vahelist lepingut puudutavad küsimused.
4.15.4 Juhatuse liige ei saa osa võtta hääletamisest üldkoosolekul juhatuse tegevuselehinnangu andmisel või hinnangu andmisel tegevusele, mille eest ta on vastutav.
4.16 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poolte ühistu liikmetest. Kui üldkoosolekule või volinike koosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, kutsutakse koosolek uuesti kokku sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmete arvust.
4.17 Volinike koosoleku kutsub kokku juhatus kirjalike kutsetega, milles teatatakse päevakord ja koosoleku toimumise aeg, kutse edastatakse posti või faksi teel või elektrooniliselt vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumise aega. Koosoleku päevakorra kinnitab nõukogu. Koosolekud viiakse läbi juhatuse asukohas, kui kutses ei ole määratud teisiti. Volinike koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on 2/3 volinikest.
4.18 Üldkoosoleku või volinike koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud liikmetest.
4.19 Otsus põhikirja muutmise, täiendamise ja uue põhikirja vastuvõtmise, osakapitali suurendamise ja vähendamise ning ühistu ühinemise ja lõpetamise kohta on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt 2/3 koosolekul osalenud liikmetest.
4.20 Üldkoosoleku või volinike koosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokoll peab olema notariaalselt tõestatud, kui üldkoosoleku otsus on nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise aluseks või nõukogu kohta põhikirjas muudatuse tegemise aluseks
NÕUKOGU
4.21 Nõukogu valib ja kutsub tagasi juhatuse liikmed.
4.22 Nõukogu planeerib ühistu tegevust ja korraldab juhtimist ning teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle, otsustab liikmete vastuvõtmise, väljaarvamise ja väljaastumise avalduste rahuldamise, vaatab läbi laenukomitee tegevuse peale esitatud kaebused. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule.
4.23 Nõukogu annab juhatusele korraldusi ühistu juhtimisel. Nõukogu nõusolek on vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks millega kaasneb:
4.23.1 Osaluse omandamine ja lõpetamine teistes ühingutes.
4.23.2 Ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine.
4.23.3 Kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade omandamine, võõrandamine ja koormamine.
4.23.4 Investeeringute tegemine, võlakohustuste võtmine ja tagamine üle aasta eelarve.
4.24 Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet ühistu tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ning bilansi koostamist.
4.25 Nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise ning määrab selleks ühistu esindaja.
4.26 Nõukogul on 3-5 liiget. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, omama majandusalast juhtimiskogemust ja soovitavalt majandusharidust.
4.27 Nõukogu liige ei pea olema ühistu liige.
4.28 Nõukogu liikmeks ei või olla ühistu juhatuse liige, audiitor, laenukomitee liige, revisjonikomisjoni liige, pankrotivõlgnik ega isik, kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja.
4.29 Juhatus esitab äriregistrile nõukogu liikmete nimekirja. Nõukogu liikmete muutumisel esitab juhatus viie päeva jooksul äriregistrile nõukogu liikmete uue nimekirja.
4.30 Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Nõukogu liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek.
4.31 Nõukogu liige valitakse 5 aastaks.
4.32 Üldkoosoleku otsusel võib valitud nõukogu liikme, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Nõukogu liikme enne volituste tähtaja lõppu tagasikutsumise otsuse vastuvõtmiseks on vajalik vähemalt 2/3 üldkoosoleku häälte enamust. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tööd.
4.33 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige.
4.34 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.
4.35 Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus, audiitor või vähemalt 1/10 ühistu liikmetest.
4.36 Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja protokollija.
4.37 Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest.
4.38 Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.
4.39 Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja ühistu vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja ühistu vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui sellest tehingust tulenevad nõukogu liikme huvid on vastuolus ühistu huvidega.
4.40 Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata ÄS § 323 sätestatud korras, kui sellega on nõus nõukogu liikmed.
4.41 Nõukogu vaatab majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volinike koosolekule. Aruandes peab nõukogu näitama, kas ta kiidab heaks juhatuse poolt koostatud aruande ja kuidas nõukogu on ühistu tegevust korraldanud ja juhtinud. Nõukogul on õigus teha muudatusi kasumi jaotamise ettepanekus enne selle esitamist volinike koosolekule.
JUHATUS
4.42 Juhatus on kolme liikmeline ühistu alaliselt tegutsev juhtimisorgan, milline valitakse nõukogu otsusega 5 aastaks.
4.43 Juhatuse liige peab omama majanduslikku või juriidilist kõrg- või kesk-eriharidust ja finantsmajandusalast töökogemust. Juhatuse esimees peab lisaks eeltoodule omama vähemalt 5-aastast rahandusalast praktilise töö kogemust juhtival ametikohal.
4.44 Juhatuse pädevusse kuulub:
4.44.1 Ühistu liikmete nimekirja pidamine.
4.44.2 Ühistu töötajate töölevõtmine ja vabastamine.
4.44.3 Ühistu esindamine, ühistu tegevuse igapäevane juhtimine.
4.44.4 Majandusaasta aruande esitamine volinike koosolekule.
4.44.5 Muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku, volinike koosoleku ja nõukogu pädevusse.
4.45 Juhatus valib juhatuse esimehe ja esimees korraldab juhatuse tööd.
4.46 Juhatuse koosolekud toimuvad mitte harvemini kui üks kord kolme kuu jooksul. Juhatus on pädev otsuseid vastu võtma, kui koosolekust võtab osa vähemalt 1/2 liikmetest.
4.47 Juhatuse koosoleku otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega, häälte võrdsuse korral otsustab juhatuse esimehe hääl.
4.48 Juhatuse koosoleku kohta koostatakse protokoll ja sellele kirjutavad alla kõik koosolekust osavõtnud juhatuse liikmed.
4.49 Juhatuse liikmed vastutavad juhatuse pädevusse kuuluvate otsuste vastuvõtmise ja vastuvõetud otsuste täitmata jätmise tagajärjel ühistule süüliselt tekitatud varalise kahju eest solidaarselt.
4.50 Juhatuse liikme vabastab vastutusest tema poolt esitatud eriarvamus vastuvõetud otsuse kohta, mis on protokollitud, või tema puudumine mõjuval põhjusel juhatuse koosolekult, millel nimetatud otsus vastu võeti.
4.51 Juhatuse liikmed vabanevad vastutusest eelmise majandusaasta tulemuste eest, kui nõukogu, volinike koosolek või üldkoosolek on juhatuse tegevuse heaks kiitnud.
4.52 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras.
4.53 Juhatus esitab volinike koosolekule raamatupidamise aastaaruande, tegevusaruande ja kasumijaotuse ettepaneku (majandusaasta aruande). Aruannetele lisatakse revisjonikomisjoni ja nõukogu arvamus ning audiitori järeldusotsus.
4.54 Ühistut võivad esindada igas õigustoimingus koos vähemalt kaks juhatuse liiget.

5 LAENUKOMITEE
5.1 Laenukomitee valitakse üldkoosoleku poolt kolme liikmelises koosseisus kuni 5 aastaks.
5.2 Laenukomitee liige peab olema ühistu liige.
5.3 Laenukomitee liige ei või olla ühistu juhatuse esimees, nõukogu ega revisjonikomisjoni liige ega audiitor.
5.4 Laenukomitee liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab laenukomitee tööd.
5.5 Laenukomitee otsustab laenude väljaandmise ja aitab korraldada võlgade sissenõudmist.
5.6 Laenukomitee koosolek on otsustusvõimeline 2/3 komitee liikmete osavõtul.
5.7 Laenukomitee otsused võetakse vastu kõigi koosolekul osalenud liikmete nõusolekul.
5.8 Laenukomitee otsuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud komitee liikmed.
5.9 Laenukomitee annab aru oma tegevusest nõukogule vähemalt üks kord kvartalis.

6 RAAMATUPIDAMINE JA ÜHISTU TEGEVUSE REVIDEERIMINE.
6.1 Ühistu peab kõigi oma varade ja majandustehingute kohta raamatupidamisarvestust vastavalt raamatupidamisseadusele.
6.2 Ühistu raamatupidamist, majandusliku seisundi vastavust usaldusnormatiividele ning finantstulemusi kontrollitakse revisjonikomisjoni poolt. Revisjonikomisjoni protokoll arutatakse läbi juhatuse koosolekul ja selle alusel vastuvõetud juhatuse otsus esitatakse koos protokolliga nõukogule.
6.3 Revisjonikomisjon on ühistu kontrollorgan. Revisjonikomisjon valitakse volinike koosoleku poolt volituste tähtajaga 5 aastat kolme liikmelises koosseisus.
6.4 Revisjonikomisjoni liikmeks ei või olla ühistu nõukogu, juhatuse ega laenukomitee liige, raamatupidaja ega audiitor, samuti nendega samaväärset huvi omav isik.
6.5 Revisjonikomisjoni liikmel peab olema majandusalane või juriidiline haridus või vähemalt kolme aastane kogemus majandus- või raamatupidamise revideerimisega seotud ametikohal.
6.6 Revisjonikomisjon valib komisjoni liikmete hulgast esimehe, kes korraldab revisjonikomisjoni tööd.
6.7 Revisjonikomisjon viib läbi ühistu majandusaasta tegevuse revideerimise, koostab revisjoniaruande ja esitab selle volinike koosolekule kinnitamiseks.
6.8 Revisjonikomisjonil on õigus takistamatult kontrollida kogu ühistu majandustegevust ja asjaajamist, samuti raamatupidamisdokumente ning nõuda selgitusi kõigilt ühistu ametiisikutelt ja töötajatelt.
6.9 Revisjonikomisjoni otsused vormistatakse kirjalikult ning nendele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed, lisades vajaduse korral oma eriarvamuse.
6.10 Kord aastas korraldatakse ühistu töö üldkontrollimine sõltumatu audiitori poolt. Audiitori aruanne arutatakse läbi nõukogus ja selle tulemused kantakse ette ühistu liikmete üldkoosolekul.

7 ÜHISTU ÜHINEMINE JA LÕPETAMINE.
7.1 Ühistu ühinemine ja lõpetamine toimub vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud korras.
7.2 Pärast võlausaldajate kõigi nõudmiste rahuldamist ja osamaksude tagastamist allesjäänud vara jaotatakse ühistu liikmete vahel samadel alustel dividendide jaotamisega (käesoleva põhikirja p.3.6.).

Käesolev põhikiri on vastu võetud ühistu üldkoosolekul 04. augustil 2008.